Ajalugu

Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts loodi 1998 aasta sügisel. Seltsi loomise üheks algeks oli vajadus ühendada erinevaid asjatundjaid, kes töötavad inimese seksuaalsusega oma igapäevatöös. Kliinilise seksuoloogi, seksuaalnõustaja, seksuaalterapeudi kutses on vaja ühendada teadmisi seksuaalsusest, eetikast, meditsiinist, psühholoogiast, psühhoteraapiast, kultuurist.

Inimese seksuaaltervise edendamisega, seksuaalharidusega, seksuaalhäiretega tegelevad spetsialistid on Eestis ammutanud teadmisi erinevatest allikatest. 1998 aastani osaleti rahvusvahelises koostöös peamiselt isiklike sidemete kaudu või organisatsioonide kaudu, kuhu kuuluti individuaalselt, eriti head sidemed olid loomulikult tekkinud Põhjamaade spetsialistidega.

Idee seltsi loomiseks oli idanenud mitmete spetsialistide peades, lõpliku tõuke andis lähem tutvumine Soome kolleegidega. Hiljuti oli kaitsnud Soomes väitekirja Eesti noorte seksuaalkäitumisest Dr. Krista Papp, kes praegusel hetkel töötab Kellokoski Psühhiaatriakliinikus Soomes psühhiaatrina nagu ka tema abikaasa   Dr. Meelis Papp. Side Soome kolleegidega oli tekkinud Väestöliitto (www.vaestoliitto.fi) kaudu.

Seksuoloogia Seltsi nime valikul oli määrava tähtsusega Meelis Papi idee lisada olemasolevale sõna akadeemiline näitamaks Seksuoloogia kui valdkonna teaduspõhisust, seda et seltsi kuulumise eeldus on teadmistepõhine väljaõpe Seksuoloogias. Seltsi liikmeskonda liikmeskonda kuulumine eeldab olemasolevat või omandatavat kõrgharidust, erijuhtudel on võimalik liikmeks saada ka ilma selleta. Seltsi liikmeks astuja peab esitama avalduse, võimalusel soovituskirja kahelt seltsi liikmelt ning soovitavalt kirjutama ka esse, miks soovib seksoloogiaga tegeleda. Piirangud on tulnud paljuski sellest, Eestis on harjutud seostama seksuoloogiat suures osas ainult seksiga või seksimise õpetusega, seksuaalse sisuga ajakirjadega ja kes teab millega.

Üks olulisemaid kohtumisi seltsi loomisel toimus Soomes Väetöliitto ruumides maailma ühe tuntuma seksuaalsuse uurija ja Soome Seksuoloogia Seltsi esimehe Osmo Kontula juures. Osmo Kontula on olnud ka Krista Papi doktoritöö juhendaja ning KISS uurimuste metoodika üks põhilisi autoreid.

Eesmärgiks oli kokku kutsuda inimesed, kel Eestis inimese seksuaalsuse uurimise ja edendamisega erinevates valdkondades suuri teeneid. On meeldiv märkida, et enamus kutsutuist leidis võimaluse osaleda Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutamiskoosolekul Tallinnnas.

Esimesel koosolekul arutati tuliselt iga ettevalmistatud põhikirja punkti nii sisulisest kui ka keelelisest aspektist. Üks pidevaid arutluse aspekte on olnud, kumba sõna kasutada ametlikus suhtlemises, kas Seksuoloogia või Seksoloogia. Seltsi loomise hetkeks oli keeleliselt lubatud kasutada mõlemat terminit, kodusem ja hubasem on meile endile tundunud seksoloogia.

Esimesel koosolekul viibinutest ei ole allkirja asutamislepingul Helgi Toomsalult, Krista Pappilt tehniliste probleemide tõttu: mõlemad on küll aktiivselt Seltsi tegevusest osa võtnud.

Seltsi eesmärgiks on olnud spetsialistide koolituse toetamine: saadud toetusrahasid on kasutatud ühisteks koolitusreisideks NACS konverentsidele, raamatu Seksuaalsus Eestis  väljaandmiseks, iga-aastase Põhjamaade seksoloogiakonverentsi korraldamiseks Eestis,  Pärnus aastal 2003, erinevate seminaride ja koolituste korraldamiseks. Oleme püüdnud jägida printsiipi: eelisjärjekorras on erinevatel koolitustel osalemiseks toetust saanud need liikmed, kes on aktiivselt kaasa löönud seminaride korraldamisel, pidanud ettekandeid ja aktiivselt panustanud seltsi tegevusse.

Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi põhieesmärgiks on ennekõike ühendada Eesti erinevate alade spetsialiste professionaalsetel alustel, aidata kaasa Eesti Seksuoloogia alase ühtse koolitussüsteemi tekkimisele ja edendada teadustööd ning rahvusvahelist koostööd.